25. märts ajaloos

25. märts on Gregoriuse kalendri 84. (liigaastal 85.) päev. Aasta lõpuni on 281 päeva.

Sündmused Eestis

1850 – Tartu ülikool kaotas õiguse valida koolisiseselt rektor. Nüüdsest määras rektori Vene keisririigi haridusminister. (Õigus koolisiseselt valida rektor taastati 1861.)
1868 – Eestimaal keelati teorendi nõudmine rendilepinguis sama aasta jüripäevast alates.
1907 – ajalehes Virulane avaldati sõnum, kus öeldi, et Poolas Krakovis on maadleja Aleksander Aberg võistluses surma saanud. 4 päeva hiljem ajaleht vabandas valeinfo pärast.
1919 – Tallinnas Koplis Bekkeri laevatehases asunud laskemoonalaos toimus plahvatus. 3 inimest sai surma, 4 inimest sai raskelt vigastada.
1926 – Rio de Janeiros pidas Eesti raskekaallane Ervin Klausner oma esimese matši elukutselisena.
1936 – Vabariigi Valitsus määras Heinrich Soo Pärnu linnapeaks alates 26. märtsist.
1939 – välisministri kohustetäitja Leo Sepp nimetas Karl Asti Eesti aukonsuliks Sao Paulosse.
1949 – algas märtsiküüditamine, mille käigus deporteeriti loomavagunites Eestist Lääne-Siberisse ja Põhja-Kasahstani 20 700 inimest.
1985 – Estonia teatri trupp esines kuni 30. märtsini Rootsis.
1999 – Mart Laar sai peaministriks.

Sündmused maailmas

1409 – avati Pisa kirikukogu.
1557 – teise Novgorodi rahuga lõppes Vene-Rootsi sõda. Sõja tulemusena Venemaa ja Rootsi vahelised piirid ei muutunud.
1634 – Marylandi saabusid esimesed inglise asunikud.
1655 – Christiaan Huygens avastas Saturni suurima kuu Titani.
1802 – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõlmisid Amiens'i rahu.
1807 – Briti impeeriumis keelustati "Slave Trade Actiga" orjakaubandus.
1815 – Austria, Suurbritannia, Preisimaa ja Venemaa ühinesid Napoleon I vastu.
1821 – algas Kreeka vabadusvõitlus osmanite ülemvõimu vastu.
1843 – Londonis avati maailma esimene jõealune tunnel – Thames Tunnel.
1918 – peale seda kui Saksa üksused olid Esimese maailmasõja käigus Minskisse sisse marssinud, kuulutati seal välja Valgevene Rahvavabariik.
1939 – Saksamaal viidi sisse "noorte teenistuskohustus": laste ja noorte osalemist Hitlerjugendis võidi politseijõududega sundida ka vanemate tahte vastaselt.
1945 – Teine maailmasõda: USA lennuvägi pommitas Prahat. 235 inimest hukkus, 417 sai vigastada.
1945 – Werwolfi võitlejad lasksid maha USA okupatsioonivõimude poolt ametisse nimetatud Aacheni linnapea Franz Oppenhoffi.
1949 – Nõukogude Liidus Eesti NSV-s, Läti NSV-s ja Leedu NSV-s algas märtsiküüditamine. Küüditati üle 90 000 inimese.
1957 – Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg sõlmisid Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud.
1994 – Saksamaal Lübeckis toimus esimene süüterünnak sünagoogile peale 1938. aastat.
2001 – Schengeni leping jõustus Taanis, Soomes, Rootsis, Norras ja Islandil.

Sündinud

1252 – Konradin, Švaabimaa hertsog
1479 – Vassili III, Moskva suurvürst
1646 – Nils Stromberg, Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane
1782 – Caroline Bonaparte, Napoleoni õde
1807 – Dominique Alexandre Godron, prantsuse arst ja botaanik
1835 – Adolph Wagner, saksa majandusteadlane
1871 – Hermann Abert, saksa muusikaajaloolane
1880 – Aleksandr Jakovlevitš Orlov, astronoom
1881 – Béla Bartók, ungari helilooja
1885 – Mateiu Caragiale, Rumeenia kirjanik ja riigiametnik
1886 – Anton Palvadre, Eesti õigusteadlane ja riigitegelane
1890 – Rudolf Tikman, eesti õigusteadlane
1898 – Vera Poska-Grünthal, eesti naisõiguslane
1900 – Aleksander Friedrich Raukas, eesti metsateadlane, metsakaitse ja -korralduse asjatundja
1903 – Richard Ritsing, eesti dirigent, helilooja ning muusikapedagoog
1905 – Paul-Egon Prüller, eesti füüsik ja geofüüsik
1908 – Adele Ulm-Augustas, eesti skulptor
1911 – Jack Ruby, Dallase ööklubiomanik, Lee Harvey Oswaldi mõrvar
1914 – Norman Borlaug, USA agronoom ja põllumajandusteadlane
1914 – Matti Kuusi, soome folklorist ja pedagoog
1921 – Simone Signoret, Prantsuse näitlejanna
1921 – Martin Neithal, eesti kirjandusteadlane
1922 – Stephen Toulmin, Briti filosoof
1922 – Lulo Purre, eesti näitleja
1924 – Roberts Blossom, USA näitleja ja luuletaja
1925 – Aleksandr Tšekalin, vene partisan ja luuraja
1925 – Johann Ruus, eesti põllumajandusteadlane
1926 – Derek Bickerton, USA keeleteadlane
1926 – László Papp, Ungari poksija
1927 – Arno Arrak, eesti teadlane
1928 – Jim Lovell, USA astronaut
1928 – Uno Naissoo, eesti helilooja
1929 – Linda Poots, eesti zooloog ja ajakirjanik
1933 – Luule Žavoronok (Pavelson)
1940 – Mina, itaalia laulja
1942 – Ana Blandiana, rumeenia kirjanik ja poliitik
1942 – Aretha Franklin, ameerika laulja
1942 – Agu Tamm, eesti arstiteadlane
1942 – Toom Õunapuu, eesti pedagoogikateadlane
1943 – Mati Uffert, eesti viiulimängija
1946 – Maurice Krafft, prantsuse vulkanoloog
1946 – Daniel Bensaïd, Prantsusmaa marksistlik filosoof ja trotskistlik poliitik
1947 – Elton John, inglise muusik
1947 – Arvo Lill, eesti korvpallitreener
1949 – Külli Kangur, eesti zooloog ja hüdrobioloog
1949 – Marta Litõnska, ukraina maletaja
1950 – Liivi Kontus, eesti oboemängija
1951 – Aadu Must, eesti ajaloolane ja poliitik
1951 – Elju Kubi, eesti kergejõustiklane
1953 – Ivar Raig, eesti majandusteadlane
1953 – Urmas Taniloo, eesti organist
1956 – Anne Laius, eesti bioloog
1956 – Matthew Garber, inglise lapsnäitleja
1957 – Raimu Hanson, eesti ajakirjanik
1958 – María Colón, Kuuba kergejõustiklane
1958 – Manuel Serifo Nhamadjo, Guinea-Bissau poliitik
1959 – Rein Sokk, eesti korvpalliteener
1960 – Tudorel Toader, Rumeenia jurist ja poliitik
1961 – Alex Lepajõe, eesti seltskonnategelane
1962 – Marcia Cross, USA filminäitleja
1963 – Velle Kadalipp, eesti arhitekt
1963 – Anne Türnpu, eesti näitleja ja lavastaja
1964 – Aleksei Prokurorov, vene murdmaasuusataja
1964 – Lisa Gay Hamilton, USA filminäitleja
1964 – Eve Alttoa, eesti kunstiteadlane ja konservaator
1965 – Sarah Jessica Parker, USA filminäitleja
1965 – Stefka Kostadinova, bulgaaria kõrgushüppaja
1966 – Jeff Healey, pime Kanada kitarrist, laulja ja laulukirjutaja
1967 – Märt Jakobson, eesti ooperisolist
1967 – Herko-Rasmus Servet, eesti keraamik
1969 – Kaur Hanson, eesti turundaja, poliitik, ühiskonnategelane ja pedofiil
1970 – Peep Pahv, eesti spordiajakirjanik
1971 – Ivo Suursoo, eesti ettevõtja
1972 – Naftali Bennett, Iisraeli poliitik
1973 – Michaela Dorfmeister, Austria mäesuusataja
1973 – Oleg Štšigorets, Eesti näitleja
1974 – Stella Parland, soomerootsi kirjanik
1974 – Ksenija Rappoport, Vene näitleja
1976 – Vladimir Klitško, ukraina poksija
1979 – Subbaraman Vijayalakshmi, India maletaja
1982 – Raigo Mõlder, eesti autorallisõitja (kaardilugeja)
1983 – Njazi Kuqi, albaania päritolu Soome jalgpallur
1983 – Erkki Alak, eesti maadleja
1985 – Diana Rennik, Eesti iluuisutaja
1987 – Marko Pikkat, eesti karikaturist ja illustraator
1989 – Alyson Michalka, USA laulja, näitleja, kitarrist ja pianist
1995 – Matthias Agur, eesti veemotosportlane
1996 – Afonso, Beira prints
1999 – Sissi Nylia Benita, eesti laulja