10. aprill on Gregoriuse kalendri 100. (liigaastal 101.) päev. Juliuse kalendri järgi 28. märts (1901–2099).
Sündmused Eestis
    1924 – Tallinnas Harjuoru võimlas oli esimene Eestis toimunud rahvusvaheline korvpallimatš. Mängisid Tallinna NMKÜ ja Riia NMKÜ. Tallinn kaotas 18:19.
    1932 – toimusid Eesti meistrivõistlused tõstmises.
    1933 – Rüdiger von der Goltz viibis läbisõidul Tallinnas.
    1984 – Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumis hävisid tulekahjus Sassi-Jaani talu rehielamu ja ait. Tegemist oli süütamisega.
    1989 – Kuressaares asutati Eesti kodanike komitee – neljas omataoline Eestis (esimene maakonnakeskuses).
Sündmused maailmas
    1710 – Suurbritannia kuningriigis hakkas kehtima Anne'i statuut - esimene tänapäevane autorikaitseseadus.
    1849 – Walter Hunt patendeeris haaknõela.
    1861 – William Barton Rogers asutas Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi. Kodusõja tõttu võeti esimesed õpilased vastu alles 1865. aastal.
    1906 – vene preester Georgi Gapon, kes oli aasta eest Peterburi Verisel pühapäeval juhtinud mahalastud demonstrante, tapeti kolme sotsialisti poolt, kuna teda peeti salapolitsei ohranka provokaatorist agendiks.
    1922 – Rumeenia füsioloog Nicolae Paulescu patendeeris insuliini tootmisviisi.
    1925 – Tsaritsõn nimetati ümber Stalingradiks (tänapäeval Volgograd).
    1938 – Austrias ja Saksamaal toimus rahvahääletus Austria Saksamaaga ühendamise küsimuses. Vastavalt ametlikele andmetel hääletas 99,75% osalenutest poolt.
    1940 – Ühendatud Kuningriigi postiminister teatas posti-, telegraafi- ja telefoniühenduse katkemisest Taani, Eesti, Soome, Gröönimaa, Läti, Leedu, Norra ja Rootsiga.
    1945 – USA lennuvägi korraldas Leipzigi suurpommitamise.
    1978 – Volkswagen AG avas Ameerika Ühendriikides esimese välismaise autotootjana oma koostetehase.
    1998 – Põhja-Iiri konflikt: Iiri Vabariigi valitsuse, Suurbritannia valitsuse ja Põhja-Iirimaa parteide vahel sõlmiti Belfasti leping.
    2010 – Smolenski lennuõnnetus:
        Venemaal Smolenski oblastis kukkus alla Poola õhujõududele kuuluv reisilennuk Tupolev Tu-154, mille pardal olnud kõrgetest Poola riigitegelastest ja ametiisikutest koosnev delegatsioon oli teel Katõni massimõrva ohvrite mälestamisele. Lennuõnnetuses hukkus 96 inimest, sealhulgas Poola president Lech Kaczyński.
        Poola presidendi kohusetäitjana astus ametisse seimi esimees Bronisław Komorowski, kes kuulutas välja nädalase üleriigilise leinaaja.
Sündinud 10. aprillil
    1583 – Hugo Grotius, hollandi õigusteadlane
    1771 – Johannes Hau, Eesti baltisaksa maalikunstnik
    1801 – Carl August Tanton, Eesti orelimeister
    1847 – Joseph Pulitzer, USA ajakirjanik
    1867 – George William Russell, iiri kirjanik, kriitik, toimetaja, maalikunstnik ja rahvuslane
    1873 – Kyösti Kallio, Soome poliitik
    1880 – Anatoli Poppen, eesti arst
    1892 – Victor de Sabata, itaalia dirigent ja helilooja
    1892 – Arnold Vihvelin, eesti graafik ja maalikunstnik
    1897 – Peeter Veevo, eesti õpetaja ja koorijuht
    1901 – Aleksander Määr, eesti ihtüoloog
    1902 – Erik Tender, eesti ajaloolane
    1903 – Villem Voore, eesti pedagoog, zooloog ja looduskaitsetegelane
    1903 – Valter Kotsar, Eesti diplomaat ja konsul
    1903 – Karl Taev, eesti kirjandusteadlane
    1903 – Eugen Haamer, eesti arhitekt ja ehitusinsener
    1904 – Arnold Juhans, Eesti sõjaväelane ja arst
    1904 – Kalju Otu, Kunda esimene linnavanem
    1913 – Stefan Heym, Saksa kirjanik
    1916 – Andres Raska, eesti sportlane ja üliõpilastegelane
    1924 – Kenneth Noland, USA maalikunstnik, abstraktse kunsti viljeleja
    1924 – Hugo Tiismus, eesti tehnikateadlane
    1927 – Guido Paalme, eesti mäeinsener
    1928 – Irina Kalits, Eesti arst ja arstiteadlane
    1928 – Vilma Paalma, eesti muusika- ja teatriteadlane
    1929 – Max von Sydow, rootsi näitleja
    1930 – Spede Pasanen, soome koomik, tele- ja filmilavastaja
    1930 – Dolores Huerta, USA ametiühingutegelane, kodanikuõiguste aktivist ja feminist
    1931 – Bruno Weber, Šveitsi arhitekt ja skulptor
    1932 – Omar Sharif, egiptuse näitleja ja bridžimängija
    1932 – Kalju Põder, eesti arstiteadlane ja kirurg
    1933 – Absamat Masalijev, Nõukogude Liidu ja Kõrgõzstani partei- ja riigitegelane
    1937 – Bella Ahmadulina, vene luuletaja
    1939 – Peeter Hein, eesti raadio- ja teleajakirjanik
    1939 – Claudio Magris, itaalia kirjanik, ajakirjanik, esseist ning austria ja saksa kultuuri uurija
    1941 – Paul Theroux, ameerika kirjanik
    1944 – Heino Sild, eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja
    1946 – Armand, hollandi laulja
    1946 – Vladimiras Prudnikovas, Leedu ooperisolist
    1951 – Steven Seagal, ameerika näitleja
    1952 – Grigori Javlinski, Venemaa poliitik
    1952 – Steven Seagal, USA märulifilmide näitleja, produtsent
    1952 – Vello Tafenau, Eesti poliitik
    1954 – Peter MacNicol, ameerika näitleja
    1954 – Jouko Törmänen, soome suusahüppaja
    1955 – Mart Tarmak, Eesti diplomaat
    1957 – Steve Gustafson, USA muusik
    1957 – Ülle Kaljuste, eesti näitleja
    1958 – Inna Rose, eesti laskur
    1958 – Yuval Steinitz, Iisraeli poliitik
    1959 – Stanislaw Tillich, sorbi rahvusest Saksamaa poliitik
    1960 – Kalev Kotkas, Eesti poliitik
    1961 – Katrin Rehemaa, eesti endine kergejõustiklane ja arst
    1963 – Peter Morgan, Briti stsenarist ja näitekirjanik
    1965 – Aivo Orav, Eesti diplomaat
    1965 – Lauri Saatpalu, eesti laulja ja helilooja
    1966 – Meelis Lao, eesti ärimees
    1966 – Pavel Filip, Moldova poliitik
    1966 – Esta-Laine Nahkur, eesti loomaarstiteadlane
    1968 – Orlando Jones, Ameerika Ühendriikide näitleja
    1969 – Loit Kivistik, Eesti poliitik
    1971 – Indro Olumets, eesti jalgpallur
    1971 – Katrin Mandel, eesti laulja
    1971 – Tiina-Mall Kreem, eesti kunstiajaloolane
    1971 – Riina Reinvelt, eesti etnoloog
    1972 – Priit Kasesalu, Skype'i asutajainsener
    1973 – Roberto Carlos, Brasiilia jalgpallur
    1976 – Joeri Wiersma, Hollandi poliitik
    1977 – Andres Labi, eesti sisearhitekt ja disainer
    1978 – Katja Kettu, soome kirjanik
    1979 – Sophie Ellis-Bextor, briti laulja
    1979 – Zoltán Kővágó, Ungari kettaheitja
    1980 – Kadri Aavik, eesti sotsioloog, veganluse aktivist ja blogija
    1982 – Kärt Ojavee, eesti disainer, kunstnik ja õppejõud
    1984 – Mandy Moore, ameerika näitleja ja laulja
    1984 – Taavi Tulev, eesti muusik
    1985 – Juan Carlos Arce, Boliivia jalgpallur
    1986 – Vincent Kompany, Belgia jalgpallur
    1987 – Vladimir Ivanov, Eesti tennisist
    1987 – Jorma Kiigemägi, eesti jalgpallur
    1988 – Haley Joel Osment, ameerika lapsnäitleja
    1990 – Magnus Kirt, eesti odaviskaja
    1990 – Christoph Harting, Saksa kettaheitja
    1992 – Michał Haratyk, poola kuulitõukaja
    1995 – Joseph Saliste, eesti jalgpallur
    2007 – Ariane, Hollandi printsess
										
										
																
										
